Lugemispäevik 1: Õpiobjektid ja repositooriumid

Esimeseks lugemispäeviku teemaks on õpiobjektid ja repositooriumid. Oma esimeseks lugemisülesandeks valisin Saum (2007) raamatupeatüki “An Abridged History of Learning Objekts”, mis andis ülevaate õpiobjektide arengust aastatel 1992–2004 ning sel ajal toimunud tegevusest repositooriumide arenduse ja õpiobjektide standardiseerimise alal.

1992 - "Õpiobjekt" kasutusel üsna värske mõistena. Wayne Hodgins (e-õppe spetsialist) mõistis, et haridusvaldkond vajab edukaks õpetamiseks legolaadsete ehitusklotside süsteemi õpetatavate asjade vahel.  Hodgins defineeris õpiobjekte kui teabeobjektide kogu, mis on kokku pandud metaandmete abil, et need sobiksid õppija isiksuse ja vajadustega.

1994 - loodi töörühma, mis tegutseb täna õpiobjetide (LALO) töörühmana. Seevastu Oracle Corporationi meeskonna eesmärgiks oli luua raamistik arvutipõhiste koolituste muutmiseks paindlikumaks õpiobjektide loomise ja edastamise süsteemiks.
National Education Training Group (NETg) andis välja toimiva eõppe rakenduse, mis oli märkimisväärne saavutus ja mis põhines nende tõlgendusel Hodginsi õpiobjekti mudelist.

1996 - Jaanuaris alustas Euroopa kaugjuhiste autori- ja levitamisvõrkude liit (ARIADNE), kelle missiooniks oli võimaldada kvaliteetsemat õppimist õppeobjektide, -vahendite ja -metoodikate väljatöötamise kaudu, mis toetavad hariduse ja koolituse „jaga ja taaskasuta“ lähenemisviisi.
Mõisted - "kiirõppeobjekt", "meediaobjekt" (Mark Norton, määratles kui kasutajaliidese elementi, millel on teatud füüsiline välimus ja sellega seotud interaktiivne käitumine), "teadmusobjekt" (David Merrill, koosneb eelnevalt määratletud elementide komplektist).
The Oracle Corporation Education (OLA) lõi e-õppe rakenduse, mis oli kättesaadav 140 riigis 
Mõisted - "kiirõppeobjekt", "meediaobjekt" (Mark Norton, määratles kui kasutajaliidese elementi, millel on teatud füüsiline välimus ja sellega seotud interaktiivne käitumine), "teadmusobjekt" (David Merrill, koosneb eelnevalt määratletud elementide komplektist).
The Oracle Corporation Education (OLA) lõi e-õppe rakenduse, mis oli kättesaadav 140 riigis ja sisaldas 93 erinevat kursust. 
The Gateway to Educational MaterialsSM (GEM) hakkas samuti looma õppematerjalide repositooriumite infrastruktuuri.

1997 - EDUCAUSE (algselt EDUCOM ) käivitas õppehaldussüsteemide projekti ja pidas oma esimese metaandmete koosoleku. Tänapäeval tegutseb see organisatsioon nime all IMS Global Learning Consortium, Inc, kes on mänginud tähtsat rolli hariduse edendamisel.
Elektri- ja elektroonikainseneride instituudi (IEEE) õppetehnoloogia standardite komitee alustas tööd õpiobjekti metaandmete standardi väljatöötamise ja hooldamisega.

Gateway to Educational MaterialsSM (GEM) konsortsium avas ametlikult oma repositooriumi.

1998 - Õppetehnoloogia standardite komitee avaldas õpiobjektide metaandmete standardi kavandi, mis määratles õpiobjekti kui digitaalse või mittedigitaalsena, mida võib kasutada harival eesmärgil. Royal Roadsi ülikool asutas majandusarengu ja rakendusuuringute keskuse (CEDAR) - defineeris e-õppe objekte kui väikese teksti-, visuaalse-, heli-, video-, interaktiivse komponendi ja muu sellisena, mis on märgistatud ja salvestatud andmebaasi.

1999 - President William Jefferson Clinton lõi koolitustehnoloogia töörühma, mis pidi tagama tehnoloogia jätkuva kasutamine hariduses. Algatati CAREO projekt, mille eesmärk oli luua haridusobjektide veebihoidla ja kogukonna professionaalse arengu toetamine. CISCO avalikustas oma strateegiadokumendis e-õppe kavad ja nimetas seda mudelit korduvkasututavaks õpiobjektiks. Wisconsonis loodi veebiresursside keskus Wisc-Online.

2000 - Avaldati SCORM 1.0 mudel. Clive Sheperd - õpiobjekt on väike ja korduvkasutatav digitaalne komponent, mida saab rakendada vastavalt arvuti tarkvarale ning seda juba õppimise lihtsustamiseks, kasvõi õppija enda poolt, et lihtsustada ja rahuldada oma isiklikke õppimisvajadusi.

2001 - Advanced Distributed Learning (ADL) andis välja värskendused oma jagatavale õppevara objektide võrdlusmudelile (SCORM uued versioonid 1.1 ja 1.2). Haridustehnoloogia professor Rob Koper Hollandi ülikoolist soovitab kasutada õpiobjekti asemel mõistet Units of Study ja väidab, et see on väikseim ühik. NETg on loonud kataloogid, kuhu mahutab juba 75 000 õpiobjekti.

2002 - Lori Mortimer väitis, et õpiobjekt on sisuosa, mis on väiksem kui kursus või õppetund. Loodi õppeobjektide vahetuse projekt CLOE ( Co-operative Learning Object Exchange).

2003 - Arizona ülikooli professor Polsani defineeris õpiobjekti kui organiseeritud teadmiste sisu vormi, mis hõlmab õppimise eesmärki ja korduvkasutatavat väärtust. 

2004 - Wesleyani ülikooli poolt käivitatakse üks tuntud ja suurem repositoorium Lola Exchange (LoLa), mille eesmärgiks on koondada kvaliteetseid õpiobjekte.

Sain hea ülevaate õpiobjektide ja repositooriumide ajaloost ja arengutest. Toimunud on suured ja kiired arengud selles valdkonnas.

Kasutatud kirjandus:
​Saum, R. R. (2007). An Abridged History of Learning Objects. P. T. Northrup (toim.), Learning Objects for Instruction: Design and Evaluation (lk 1–15). IGI Global. https://doi.org/10.4018/978-1-59904-334-0.ch001